Mis on ventilatsioon?

Mis on ventilatsioon?

Ventilatsiooniks nimetatakse õhuvahetust siseruumides. Õhuvahetust kasutatakse selleks, et ruumis oleks puhas ja värske õhk ehk eesmärgil hoida ruumiõhu saasteained tervisele ohutul tasemel. Täiuslikult lahendatud süsteemil on sissepuhketemperatuur aastaringselt 20-22ºC vahel, õhk puhastatud liigsest tolmust ja õhuhulgad reguleeritavad igas ruumis eraldi.

Mis juhtub ventilatsiooni puudumisel?

Ventilatsiooni puudumisel saastub õhk üsna kiiresti. Põhiliseks saastajaks on inimene ise. Sissehingamisel tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ja väsinuks. Samuti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära Teie hoone ja kahjustab tervist. Ventilatsiooni abiga viiakse välja ka halb lõhn ja liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk. Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. Halvim pole aga see. Maja ehitame uue. Hallitusest tekkinud seente ja kantserogeenide tagajärjel, haigestudes näiteks vähki, me uut tervist enam endale osta ei saa.

Millised on ventilatsioonisüsteemide tüübid?

Loomulik ventilatsioon- see on süsteem. mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ja teiste avauste kaud, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad.

Loomuliku ventilatsiooni peamised miinused:

  • juhitamatu ja kontrollimatu õhuvahetus;
  • ei taga pidevat vajalikku ruumiõhu vahetust;
  • mida soojem on välisõhk, seda väiksem on õhuvahetus;
  • suur soojusenergia kadu (suuremad küttekulud) – ei saa kasutada soojustagastust;
  • välisavaustest sisenev müra ja tolm.

Väljatõmbeventilatsioon- see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Ventilaatori võib paigaldada nii katusele, pööningule kui ka igasse ruumi eraldi. Välisõhk kompenseeritakse elu-, töö-, magamistubade ja kabineti kaudu, kasutades värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Värskeõhuklappe on soovitatav paigaldada seinale lae alla. Sellisel juhul jõuab õhk enne soojeneda kui ta alla vajub ja ei tekita ebamugavustunnet. Kombineerides värskeõhuklappe põrandaküttega peab õhuhulk klapi kohta olema väiksem. Põhjus on lihtne, radiaatori puhul liigub soe õhk akna eest otse ülesse, põrandakütte puhul tõuseb soojus ühtlaselt kogu põrandapinna pealt ülesse ja külm õhk ei jõua enne piisavalt soojeneda kui inimene seda juba tunneb. Peamised miinused väljatõmbeventilatsioonil on välisavaustest tulenev müra ja tolm ning loomuliku ja sundventilatsiooniga võrreldes suuremad küttekulud, sest sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest soojust välja vaid salvestatakse ja puhutakse isegi kuni 90% hoonesse tagasi. Värskeõhuklappidel on ka üks suur pluss, kuna õhk ei liigu enne sissehingamist torustikus, on see palju kvaliteetsem.

Sundventilasioon- on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Sellisel lahendusel paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvahetit, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ja järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhkel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks agregaadile peab olema eraldi mehaaniline väljatõmme pliidikubul, soovitavalt võiks ventilaator asuda pööningul, siis on müratase köögis väiksem. Igas toas peab olema õhuvahetus eraldi reguleeritav ning süsteemi müra on soovitav summutada mürasummutite abil.

Miks on hea sisekliima kasulik?

  • Kas olete kunagi mõelnud sellele, et miks õhtul magama minnes on enesetunne parem kui hommikul ärgates?
  • Miks on Teil pea paks ja Te ei suuda mõelda?
  • Miks olete Te väsinud ja loidunud ning haigused on sagedased külalised?
  • Kõikidel juhtudel on abimeheks hea sisekliima. Värske õhk ja õige temperatuur ning niiskus on Teie hea enesetunde loomisel esmatähtsad.
  • Kas olete mõelnud, kui palju Te kulutate raha selleks, et püsida füüsiliselt ja vaimselt heas vormis, ravida haigusi ja maandada stressi ja kui palju kulutate raha selleks, et Teil oleks eramus või büroos hea sisekliima?
  • Kui te viibite palju heas sisekliimas, on Teie organism palju tugevam. Inimene veedab üle poole oma elust siseruumides ja peaaegu poole oma elust magamistoas, kus puudub igasugune ventilatsioon ja jahutus.
  • Kui loote endale hea sisekliima on Teie tervis tugevam, Teil esineb harvem stressi, Te magate paremini ja puhkate paremini välja, Teie töötulemused on efektiivsemad ning Teil on hea enesteunne ja hea tuju.

NB! Kasulik teada!

Ükskõik milline ventilatsioonisüsteem tõstab kulutusi küttele.
Värskeõhuklapi kaudu sisenev õhk on kõige tervislikum. Linnatingimustes ei pruugi see aga alati nii olla.
Ventilatsiooniagregaadil tuleb vahetada alti kõik filtrid korraga, muidu läheb süsteem tasakaalust välja.